Täna on Torgu Kuningriik imaginaarne mikroriik, mis paikneb Eesti Vabariigi edelaosas, Sörvemaal, Sõrve poolsaa-re  lõunatipus ehk rahvapäraselt Taga-Sörves, keskusega Iide külas.

Kuningriik kuulutati välja 18. augustil 1992. Selle põhjuseks oli 30. juulil 1992. aastal toonase Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu võetud haldusreformi seadlus, mille kohaselt see osa Eesti territooriumist - varasem Eesti Vabariigi (EV) Jämaja kihelkond ja Torgu vald - ei kuulunud enam de jure EV haldusterritooriumi koosseisu (Kuningriigi loomise lugu vt täpsemalt allpool).

Torgu Kuningriigi lipp ja vapp

Torgu Kuningriigi lipp ja vapp

MAA JA RAHVAS:

Kuningriigi territoorium kattub endise Torgu valla aladega (139,5 km²), omab põhjakaares 13 km maismaapiiri EV-ga ja piirneb teistest ilmakaartest Lääne-mere ning Liivi lahega. Peale Torgu taasliitmist EV jurisdiktsiooni alla (11.03.1993) haldas territooriumi Torgu vald. See toimis kuni 2017. aasta 31. detsembrini, mil Torgu liideti järgmise haldusreformi käigus kogu Saaremaad hõlmava suurvallaga.

Torgu Kuningriigi aladel omab 2022 a seisuga sissekirjutust 342 elanikku. Neist aastaringselt asub kohapeal ca 220. Kohalikke kutsutakse rahvapära-selt tagasörulasteks. Puhkuste hooajal võib rahvaarv siin aga lausa kümnekordistuda mandrilt saabuvate Sörve päritolu inimeste, muidusuvita-jate ning turistide arvelt.

Torgu Kuningriik asub Saaremaal, Sõrve poolsaare lõunaosas

Torgu Kuningriik asub Saaremaal, Sõrve poolsaare lõunaosas

RIIGIKORRALDUS:

Torgu Kuningriik sai loodud selleks, et kaitsta Taga-Sörves Eesti Vabariigi ja Torgu omavalitsuse järjepidevust ning kohalike kodanikuõigusi. Kuningriik on deklareerinud end EV konföderatiivse osana EV rahvusvaheliselt tunnusta-tud piirides. Riigis kehtib EV seadus-andlus (v.a. riigijuhtimise osas). Oma juriidilistes suhetes EV-ga käsitleb kuningriik end kohaliku omavalitsuse autonoomse (eri)üksusena (vastavalt EV põhiseaduse 1992. aasta versiooni §155. tingimustele). Kuningriik sekkub otseselt Taga-Sörve alade haldamisse ainult sel juhul, kui demokraatlikel põhimõtetel tegutsev omavalitsus või kogu EV tervikuna mingeil põhjuseil haldust ei teosta või milleski kohalike huve ei kaitse.

Torgu Kuningriigi valitsemisvormiks on demokraatlik monarhia. Riigil on oma sümboolika ja (kohapeal euroga paralleelselt käibiv) raha Torgu Taaler. Kuningriik oma kodanikke ei maksus-ta. Riigikassa tulu koosneb inimeste priitahtlikest annetustest ning laeku-mistest seoses kuningriigi sümboolika kasutamisega ja suveniiride müügiga.

Riigipitsat

Riigipitsat

KUNINGAS KIRILL I :

Torgu kuningad on tagasörulaste poolt valitud rahvaküsitluse e referendumi teel.

4. septembril 1992 palus vastloodud kuningriik oma esimeseks kuningaks kandideerima Kirill Teiteri (25.08.1952. - 20.05.2022). Järgnenud üldrahvalikul referendumil, 20. septembril 1992 (EV VII Riigikogu valimiste nime all), saigi just Kirill Teiter valimisringkonnas nr 6 (Hiiu-, Lääne- ning Saaremaal) kõige rohkem hääli (6314 häält ehk 1,5 isikumandaati ehk 7. häältesaagi kogu EV-s), olles Eesti Rojalistliku Partei saadikukandidaat.

Kirill Teiteri Torgu kuningaks löömise tseremoonia toimus 28. novembril 1992. Taga-Sörve kogukond andis oma kuningale ametinime Kirill I ning usaldas täitmiseks kolm peamist tööülesannet:

1) Taasühendada Taga-Sörve alad Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla Torgu valla taastamise kaudu;

2) Saavutada Saksamaalt II ilmasõjas sõrulastele tehtud kahjude hüvitamine;

3) Hankida NLiidu okupatsiooni kestel suletud piirialaks olnud, kuid kauni looduse ning erilise kodu- ja ajalooga Sörvemaale rahvusvahelist tunnustust turismisihtkohana.

Värskelt Torgu kuningaks löödud Kirill I , õuedaam Lea Kuldsepp ning Torgu Kuningriigi asutaja Leevi Häng 28. novembril 1992 a Kuressaare kultuurimajas.

Värskelt Torgu kuningaks löödud Kirill I , õuedaam Lea Kuldsepp ning Torgu Kuningriigi asutaja Leevi Häng 28. novembril 1992 a Kuressaare kultuurimajas.

Tulenevalt kuningriigi riigikorraldusest viibis Kirill I peale peamiste ülesanne-te edukat täitmist ning EV Riigikogu koosseisust lahkumist suurema osa ajast eksiilis. Et tegeleda kohapeal Torgu Kuningriigi esindusfunktsioo-nidega ning jooksvate asjaajamistega, volitas kuningas endale Taga-Sörve kogukonnast erinevate ametinimetus-tega abilisi.

 

KUNINGAS KRISTIAN I :

Seoses Kirill I ootamatu surmaga (20. mail 2022) toimus Torgu Kuningriigis juulis 2022 referendum uue monarhi valimiseks. Rahva tahtel paluti uueks kuningaks Kirill I vanem poeg Kristian Teiter, kes selleks ka oma nõusoleku andis. Ta vannutati kuninga ametisse 12.08.2022., kuningriigi loomise XXX aastapäeva pidustuste käigus Säärel ja ta sai oma ametinimeks Kristian I.

Tema Majesteedi Kristian I ametisse vannutamine. Kuningaks löömine toimus Saaremaa muuseumilt laenatud mõõgaga, mis on koopia Salme laevmatustest leitud viikingi ülikumõõgast.

Tema Majesteedi Kristian I ametisse vannutamine. Kuningaks löömine toimus Saaremaa muuseumilt laenatud mõõgaga, mis on koopia Salme laevmatustest leitud viikingi ülikumõõgast.

KUNINGRIIGI SIHID:

Ka oma tänastes tegemistes on Torgu Kuningriik seadnud endale täitmiseks kolm peamist ülesannet:

1) Aidata sörulastel ära tunda iseendi ning oma koduse maanurga erilisust;

2) Seista vajaduse korral Taga-Sörve rahva ühishuvide eest;

3) Jätkata tegevust algse kolmanda ülesande kursil, toetades kuningriigi kuvandiga Sörvemaa kui turismisiht-koha tuntuse edendamist.  

Sörulased Torgu Kuningriigi lipuga Eesti üldlaulupeo rongkäigus

Sörulased Torgu Kuningriigi lipuga Eesti üldlaulupeo rongkäigus

 

KUNINGRIIGI LOOMISE LUGU

1989. aastal, Eesti taasiseseisvumise eel toimunud rahvahääletusel soovis umbes 470 elanikuga Taga-Sörve enda taaseraldumist Salme külanõukogu koosseisust, seega Nõukogude okupatsioonivõimu poolt kaotatud Torgu valla taastamist kohaliku omavalitsuse üksusena. Leevi Hängi algatusel loodi "Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts" (STAS), mis asus pingutama Torgu valla taasloomise nimel. Lisaks tegeles STAS tagasörulaste maareformi-teemaliste muredega, nõustas teistes juriidilistes asjaajamistes ning võitles selle eest, et sörulased saaks Saksa LV-lt kompensatsiooni II maailmasõja aegse massilise Saksamaale küüditamise, hävitatud kodude ja muude sõjakahjude eest. 

Leevi Häng, kes oli Saare maavalitsuses konsultandiks Sõrve asjus, hoidis Torgu küsimust maakonnavalitsuses pidevalt ülal. Tulemusena algatatigi 1991. aasta aprillis (Salme Küla RSN otsusega) Torgu valla taastamine, lähtudes 1989. aasta rahvahääletuse tulemustest ning EV kohaliku omavalitsuse aluste seadusest. Valla taastamise eestvedajaks määrati Valdek Kaus, kes asus 1. juunist 1991 tööle Salme külanõukogu juurde loodud Sõrve arendusnõuniku kohale.

30. juulil 1992 a. pani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu oma seadlusega paika uue haldusjaotuse Eestis. Selles kirjeldati kogu riigi territoorium ära seal asuvate valdade kaudu, kuid Torgut mainiti selles dokumendis vaid üks kord, Salmele omavalitsusliku staatuse määramisel: /.../"Kinnitada erandina Salme valla omavalitsuslik staatus tema praegusel haldusterritooriumil, välja arvatud endise Torgu valla maa-alal..."/.../. Taga-Sörve, kunagise EW Torgu valla maa-ala, ei olnud riigi administratiivreformi järgsete haldusterritooriumite loetelus Eesti Vabariigi osana kirjeldatud.

Sel moel kuulutas Eesti Vabariik Taga-Sörve maa-alad eksterritoriaalseks piirkonnaks, kus de jure ei kehtinud enam Eesti Vabariigi jurisdiktsioon. Riigi piiridest välja unustatud tagasörulased kaotasid seeläbi oma põhiseaduslikud õigused oma elu korraldamiseks kohaliku omavalitsuse kaudu, osalemiseks valimistel jne.

1. augustiks 1992 oli Valdek Kaus saavutanud oma töö eesmärgid - Torgu valla jaoks oli moodustatud meeskond ning ette valmistatud ruumid nn "Bulla majas", vallakeskuses Iidel. Aga valda ennast ei olnud. Kohaliku elu eestvedaja Leevi Häng tõdes, et kui Eesti Vabariik tõesti Torgu alasid oma koosseisu ei taha, siis tuleb sörulastel ise omaenda riik luua.

Protestiks Taga-Sörve rahva maailma-ajalooliselt pretsedenditu hülgamise vastu asuti alates 18. augustist 1992 propageerima Torgus Eesti kuningriigi välja kuulutamist. Idee algatajaiks olid Leevi Häng (STAS), Laine Tarvis (Saare Maavalitsuse abimaavanem), Valdek Kaus (Sõrve arendusnõunik) ning Leo Filippov (Saare Maavalitsuse nõunik). Torgu alad, mis olid reformiga EV haldusterritooriumi piiridest välja arvatud, moodustanuks sörulaste esi-algse idee järgi Eesti Kuningriigi, kus kõigest hoolimata kehtestataks EV seadusandlus ning mis võiks seejärel liituda EV-ga konföderatiivse kohaliku omavalitsusena.

Leevi Häng Torgu Kuningriigi XXV aastapäeva puhul välja antud postmargil

Leevi Häng Torgu Kuningriigi XXV aastapäeva puhul välja antud postmargil

4. septembril 1992, püüdes arendada koostööd EV Riigikokku pürgiva Eesti Rojalistliku Parteiga, avaldas STAS ajalehes "Maaleht" avaliku kirja ühele "Sõltumatute kuningriiklaste" kõige tuntumale liikmele, meedias rohkelt populaarsust kogunud Kirill Teiterile, kutsudes teda üles pretendeerima uhiuue kuningriigi troonile.

Sellest avalikust kirjast sai ühtlasi ka Torgus asuva uue kuningriigi kirjalik esmamainimine:

Avalik kiri ajalehes Maaleht 04.09.1992

Avalik kiri ajalehes Maaleht 04.09.1992

8. septembril 1992 teatas Kirill Teiter ajalehes "Esmaspäev" ilmunud avalikus vastuses, et tema on tehtud ettepanekuga nõus (kommenteerides hiljem: "ega siis kuninga ametikohta igapäev lehekuulutuse kaudu pakuta!"):

Avalik kiri ajalehes Esmaspäev 08.09.1992

Avalik kiri ajalehes Esmaspäev 08.09.1992

Esialgne nimekuju "Eesti Kuningriik" ähvardas poliitilised pinged Toompeal ülearu suureks kruvida (taustaks olid Narva separatistlikud meeleolud). Nii otsustati lõpuks taanduda nimekuju "Torgu Kuningriik" juurde, kuid mitte kuningriigi loomist pooleli jätta, sest "üks kena Sörve nali ongid üks vegade tösine asi".

20. septembril 1992 toimunud EV Riigikogu valimiste tulemusena osutus Kirill Teiter (ning veel seitse rojalisti) valituks EV VII Riigikogu koosseisu. Kuningriiklaste kaheksa kohta 101st oli üllatus kõigile, kaasa arvatud neile endile. Kirilli poolt Saaremaal kogutud ülisuur häältesaak loeti ühtlasi rahva referendumilaadseks usaldusavaldu-seks Kirillile. Seekaudu oli legitimisee-ritud tema asumine Torgu Kuningriigi troonile. Ja Sörvemaa arendusnõunik Valdek Kaus kinnitati Torgu Kuningriigi kindralkuberneriks.

Torgu Kuningriigi kindralkuberner Valdek Kaus (vasakul) Kirill I kroonimise XX aastapäeval, 30.11. 2012 Laadla seltsimajas

Torgu Kuningriigi kindralkuberner Valdek Kaus (vasakul) Kirill I kroonimise XX aastapäeval, 30.11. 2012 Laadla seltsimajas

28. novembril 1992, Kuressaare linnas selleks otstarbeks korraldatud ballil lõi Leevi Häng muuseumist laenatud rüütlimõõgaga Kirill Teiteri kuningaks, ametinimega Kirill I. Kuninga abiks ja konsultandiks õukondlikes küsimustes asus Ljubov Hermann (1931. aastal Saaremaalt valitud iluduskuninganna). Kuningriigi asjaajamistes olid kuningal toeks õuedaamid Lea Kuldsepp, Lii Muru ja Annika Prei, kindralkuberner Valdek Kaus, riiginõunikutena Leo Filippov, Laine Tarvis, Leevi Häng ning paljud teised. 

Jätkuvalt ametlikus võimuvaakumis viibiva Taga-Sörve maadel oli seejärel korraga kolme võimu (NLiidu sõjaväe, Salme valla ning Torgu Kuningriigi) ametlikke esindajaid. Turistid said soovi korral endile passi kuningriigi viisaga templi, nagu protseduuris, mis oli juba 50 aastat tuttav kõigile NLiidu piiritsoonis asuvaid Muhu-, Saare- ja Sörvemaad külastanud inimestele. Aga kohaliku omavalitsuse puudumi-sest tingitud eriolukorra tõttu tuli Torgu rahval käia kõiki oma eluliselt vajalikke asju ajamas naaberriigis, selleks volitatud Saare Maavalitsuses, 50 km kauguses Kuressaares.

Kuningas Kirill I 1992 aasta lõpul, mil kuningriigile polnud veel kinnitatud selle tänapäevast ristilippu. Pildil on näha üks Eesti Kuningriigi jaoks välja pakutud lipukavandeist, sini-must-valge “Union Jack”

Kuningas Kirill I 1992 aasta lõpul, mil kuningriigile polnud veel kinnitatud selle tänapäevast ristilippu. Pildil on näha üks Eesti Kuningriigi jaoks välja pakutud lipukavandeist, sini-must-valge “Union Jack”

7. detsembril 1992, osutades Taga-Sörve rahva põhiseaduslike õiguste rikkumisele, esitas EV riigikogulasest Torgu kuningas Kirill I EV Riigikogule seaduseelnõu – moodustada Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahvi 155 alusel EV-s uus kohaliku omavalitsuse üksus Torgu Kuningriik.

Riigikogu stenogrammist: Esmaspäev, 07.12.1992 kell 11. RK liikme K. Teiteri sõnavõtt - "Austatud juhatus, lugupeetud kolleegid! Mind valinud saarlaste nimel lubage esitada eelnõu "Eesti Vabariigi otsus Torgu oma-valitsuse kohta". Tunnistades, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium, kinnitades Saare maakonna Salme valla omavalitsuse staatuse alates 30. juulist 1992 "välja arvatud endise Torgu valla maaalal", lõi sellega pretsedenditu olukorra, mil Torgu valla õigusjärgne elanikkond on jäetud ilma kohaliku omavalitsemise põhiseaduslikest õigustest otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi (§ 154), valida ja olla valitud kohaliku omavalitsuse esinduskogusse (§ 156), moodustada iseseisvat eelarvet, kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi (§ 157), avaldada oma arvamust kohaliku omavalitsuse piiride muutmise kohta (§ 158) ning moodustada teiste kohalike omava-litsustega liite ja ühisasutusi (§ 159), lugedes lubamatuks endise Torgu valla õigusjärgse põhielanikkonna põhiseaduslike õiguste jätkuvat rikkumist, lähtudes Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse põhimõttest ja Sõrve Taastamise ja Arendamise Seltsi kaudu väljendatud endise Torgu valla õigus-järgse elanikkonna tahtest, Riigikogu otsustab: 1. Moodustada Eesti Vabariigi põhiseaduse § 155 sätetele toetudes Saare maakonna endise Torgu valla maa-alal kohaliku omavalitsuse üksus – Torgu Kuningriik – ning määratleda selle õiguslik seisund Eesti Vabariigi koosseisus. 2. Kuni Torgu Kuningriigi õigusliku seisundi lõpliku määratlemise ja kinnitamiseni taas-tada alates 18. detsembrist 1992 Eesti Vabariigi halduskorra õigusliku järjepidevuse põhimõttele toetudes Saare maakonna Torgu valla omavalitsuse staatus ja tagada sellele kõik Eesti Vabariigi põhi-seadusega ette nähtud õigused."

Eelnõust ei suudetud küll leida ühtegi vastuolu Eesti Põhiseadusega, kuid eelnõu tagasilükkamist põhjendati kuningriikide moodustamise seaduse puudumisega. Siiski saavutati seda, et Riigikogu juhatus kohustus tegelema Torgu valla õiguste taastamisega. Aga asjad venisid. Riigikogu püüdis Torgu küsimust veeretada ministeeriumi-ametnike kaela, nood jälle vastupidi.

Kuningriiklased  EV Riigikogus  rumalustele kaduvikku loitsimas.

Kuningriiklased EV Riigikogus rumalustele kaduvikku loitsimas.

18. detsembril 1992. kinnitati Kirill I kuningaseisus kommete kohaselt üle kroonimisega. See sündis Tallinnas, Raekoja platsil olnud Õpetajate majas, kus selleks korraldati sealse Saarlaste Seltsi poolt ball. Oma ametirekvisiitide juurde kuuluva krooni eest (autoriks Vladimir Koristin) tuli kuningal omast taskust välja käia 500 Eesti krooni.

Torgu esimese monarhi Kirill I kuningakroon

Torgu esimese monarhi Kirill I kuningakroon

11. märtsil 1993 võttis Eesti Vabariigi VII Riigikogu vastu otsuse nr 96, millega lõpuks taastati Torgu vald varasemates piirides. Valdek Kausist, Torgu Kuningriigi kindralkubernerist, sai vallavanema kohusetäitja, vallajuht kuni korraliste kohalike valimisteni. Märkimaks Torgu valla taasloomise kuningriiklikku vahe-etappi figureeris kuningakrooni kujutis ka Torgu valla vapil ning sama vapikujutisega lipul.

 

Aga kord juba käima lükatud Torgu Kuningriik jätkas tegutsemist.

Torgu valla (1993-2017) vapi peal (kavandi autor Arne Pagil) oli kujutatud kesk merd asuv Sõrve maariba ning kuningakrooniga Sääre majakas. Vapikujutisega lipp heisati Torgu vallamaja (ehk Bulla maja) fassaadile esmakordselt 16. aprillil, 1993, mil asus taaskord tegutsema Torgu vald.

Torgu valla (1993-2017) vapi peal (kavandi autor Arne Pagil) oli kujutatud kesk merd asuv Sõrve maariba ning kuningakrooniga Sääre majakas. Vapikujutisega lipp heisati Torgu vallamaja (ehk Bulla maja) fassaadile esmakordselt 16. aprillil, 1993, mil asus taaskord tegutsema Torgu vald.

 

EDASISED ARENGUD

24. juunil 1993. emiteeriti esimene Torgu Kuningriigi oma raha - Torgu taaler. Kuna esimestel müntidel oli kujutatud Kirill I profiil (pöördel Torgu Kuningriigi vapp), said esimesed Torgu taalrid endale nimeks "kirill". Kohati ka hüüdnime "poolik", sest Torgu müntide alusväärtuseks määrati kuninga enda algatusel 1/2 liitri viina "Viru valge" hind Laadla poes (tänase Taga-Sörve ainsas kaupluses). Nii sai esialgseks rahakursiks 25 krooni (ca 1,6 eurot)/1 kirill.

Torgu taalri vahetuskurss on pidevalt tõusuteel püsinud. Eri aegade erineva kujundusega mündid on kõrges hinnas maailma numismaatikute hulgas ning samas kuningriigi territooriumil ka reaalse maksevahendina (paralleelselt euroga) käibel. 

Kirill I ja Valdek Kaus tegelemas rahapesuga - Torgu Kuningriigi vastvalminud õliste müntide avalik viinaga pesemine Sörulaste ülemaailmsel kokkutulekul, 1993 aasta jaanipäeval, Iidel, Torgu vallamaja õue peal. Tagapool seismas vallasekretär Ülle Nakurt.

Kirill I ja Valdek Kaus tegelemas rahapesuga - Torgu Kuningriigi vastvalminud õliste müntide avalik viinaga pesemine Sörulaste ülemaailmsel kokkutulekul, 1993 aasta jaanipäeval, Iidel, Torgu vallamaja õue peal. Tagapool seismas vallasekretär Ülle Nakurt.

 

Torgu Kuningriigi taalrite ning ka kõigi aumärkide vermimist on korraldanud Torgu Kuningriigi Rahapaja ülem ning Ohessaare Keskpanga juhataja Mart Puusepp. Raha esialgne alusväärtus (1/2 LTR viina "Viru valge") on tänaseni püsinud tänu Laadlas ainsat kohalikku kauplust pidava Jone Koppeli koos-tööle. Samas on Torgu taalri ostujõud esialgselt 25,00 kroonilt (ehk umbes 1,60 eurolt) kosunud tänaseks 10,88 eurole (2022).

Torgu taalri väärtust kinnitab ka veider asjaolu, et 2012. aastast on märgatud Peterburi ja Moskva numismaatikute käes liikumas Torgu taalri võltsinguid. Enamasti on valeraha siiski kergesti äratuntav, kandes ekslikult liialdatud kursitähist "1 LIITER" (vaata ka lehte "Torgu raha"  siin ). 

Kirill I, kuninganna Imbi ning kuningriigi rahapaja ülem Mart Puusepp

Kirill I, kuninganna Imbi ning kuningriigi rahapaja ülem Mart Puusepp

25. augustil 1993, kuningas Kirill I 41. sünnipäeva tähistamisel alustas oma tegevust kuningriigi postiteenistus "Torgu kirjatuvi", lastes käibele Torgu Kuningriigi esimese postiümbriku. See kandis kuningriigi vappi, kuningas Kirill I profiiliga pealetrükitud postmarki ja sellel kasutati eritempleid. Kuningriigi peapostmeistri Enn Elmet Murumetsa teenena ilmus selliseid postitarvikuid ka edaspidi.

Kirill I pakkus välja, et tulevikus võiks kuningriigis hakata ilmuma maailmas pretsedenditu postmarkide seeria, mis koosneks kõikide Torgu kuningriigi alamate profiilipiltidega postmarki-dest. Võimalust ennast postmargile jäädvustada on seni kasutanud siiski vähesed sörulased. 

Kuningriigi postiteenistuse alguseks välja antud esimene nn

Kuningriigi postiteenistuse alguseks välja antud esimene nn "tervikasi".

Aastail 1993–1995 pälvis kuningriik ülemaailmse tuntuse, kuna Torgut olid külastanud õige mitmete välisriikide filmigrupid. Tekkis huvi Taga-Sörve kui turismiobjekti vastu. Uurimas käidi ka investeerimise võimalusi, kuna taas-tatud Torgu vald sai lahkuvate N Liidu okupatsioonivägede käest suhteliselt kenas seisukorras mõned kasarmu-hooned ja Mõntu Sadama. Kuningriigil ja kuningal oli õnnestunud laiema avalikkuse tähelepanu tõmbamine paljukannatanud Taga-Sörvele ning saavutada suudeti isegi Saksamaa LV poolne sõjakahjude hüvitamine. Välja makstud summast jõudis sörulasteni küll kahjuks vaid murdosa, kuna EV valitsus võttis enamuse saabunud rahast ära, katmaks kriisioludes riigi sotsiaalkulusid.

Tähtsaim saavutus oli muidugi Torgu valla, kui Eesti Vabariigi kohaliku oma-valitsusüksuse taastamine ning taga-sörulaste jaoks kodanikuõiguste taas-tamine.

Torgu Kuningriigi ja Eesti Vabariigi maismaapiiril, Kuressaare-Sääre maanteel (august 2017)

Torgu Kuningriigi ja Eesti Vabariigi maismaapiiril, Kuressaare-Sääre maanteel (august 2017)

5. märtsist 1995 kuulutas Kirill I end kuningaks eksiilis seoses kõigi temale usaldatud peamiste tööülesannete täitmisega ja seoses volituste lõppe-misega Riigikogus. Seejärel viibis Kirill pikalt mandril eksiilis oma tervist parandades, kirjutades ja kalastades. Kuningriigi sümboolika kasutamine, raha ja postmarkide emiteerimine ja käibimine ning sörulaste huvides käiv kuningriiklik asjaajamine siiski jätkus. Tema Majesteet volitas selleks endale erinevate ametinimetustega abilisi Taga-Sörve kogukonnast. 

Tema Majesteet Kirill I eksiilis

Tema Majesteet Kirill I eksiilis

2012 aastal (30.nov kuni 02.dets) tähistati Torgu Kuningriigi loomise ja Kirill I kroonimise XX aastapäeva suure üritustesarjaga Kuressaares, Salmel, Ansekülas ja Torgus. Kirill I saabus sel puhul kolmeks päevaks eksiilist tagasi et kohtuda Torgu kuningriigi rahvaga, Torgu valla- ja Saare maavalitsuse ametnikega ning kuningriigi asutamise aegsete kaas-lastega. Koos asjast huvitatutega peeti aru, mis hakkab saama siis, kui Torgu vald taaskord kaob (nagu oli järgnenud haldusreformiga plaanitud). Ja kas ehk võiks sel juhul kuningriigist taaskord tagasörulastele kasu tõusta. Kirill I kinnitas et tema on valmis kohalike huvides tegutsema. Kuninga poolt määrati kohapealsete asjade ajamiseks Kuningriigi vardja (hoidja) ametikohale Kaupo Vipp. Neid, kes olid vahepealsetel aastatel silma-paistvalt Taga-Sörve kogukonna heaks tegutsenud, tänas kuningas nimeliste auaadressidega ja ajalooliste teenete eest annetas mälestusmedaleid.

Kirill I oma kroonimise XX aastapäeva pidustustel, 30.11.2012 Laadla külaplatsil

Kirill I oma kroonimise XX aastapäeva pidustustel, 30.11.2012 Laadla külaplatsil

XX juubeli puhul emiteeriti Torgu rahapajas Torgu taalri (trt) "kirilli" VI väljalase. Müntide ostujõud oli algus-aegadega võrreldes (25.-eek) umbes neljakordistunud (7.-eur). Siiski lasi kuningas neid Torgu rahapajal jagada kuningriigi rahvale juubelikingitusena hinnaga 3 eurot tükk. Tähelepanu-väärselt jõudsid ainult väga üksikud mündid kohe Laadla poodi, et saelt 7 euro väärtuses viina, saia või vorsti osta. Kirill I järeldas sellest seigast liigutatuna, et tagasörulaste jaoks on kuningriik argiasjadest siiski vähemalt kaks korda kallim...

Kuningriigi XX sünnipäevaks emiteeritud VI Torgu taaler

Kuningriigi XX sünnipäevaks emiteeritud VI Torgu taaler "kirill"

 

2014. aastal tähistati Sörves kohaliku omavalitsemise kirjaliku esmamaini-mise 780. aastapäeva (Sworve, 1234). Kuid 2017. aasta lõpuga, uue haldus-reformi käigus, ühendati Saaremaa kõik vallad kokku ühiseks suurvallaks. Sellest hoolimata ei algatanud Torgu Kuningriik kõigi endaga liitunud alade annekteerimist...

2014 aastast asuti uuesti välja andma kuningriigi postmarke, nüüd juba Eesti Postis maksevahendina aktsepteeritaval kujul

2014 aastast asuti uuesti välja andma kuningriigi postmarke, nüüd juba Eesti Postis maksevahendina aktsepteeritaval kujul

2017. aasta augustis naases kuningas taaskord ajutiselt oma valdustesse, et tähistada Torgu Kuningriigi asutamise XXV aastapäeva. Pidustuste raames toimusid Laadla Leivapäev, kuningriigi alamate ühissöömaaeg, viinamäetigu-de totalisaatoriga võiduajamised, hulk kontserte jms. Tants ning laul kestsid kaks päeva. Kõrvalolev foto on tehtud kuningriigi sünnipäevatordi jagamisel.

Aastapäeval avaldas kuningriik ühtlasi oma vastumeelsust uue haldusreformi ehk kõikide Saaremaa valdade suur-saaremaaks liitmise vastu. Kuningriigi algatusel tehti Salme vallale ettepanek ühineda Sõrvemaa vallaks, vältimaks hiigelvalda. Need pingutused vilja ei kandnud. Kena seegi, et uues reformis säilis EV jurisdiktsioon Torgu aladel... 

Sellele pildile on jäänud (vasakult) Heigo Kips, Aare Põld, Tema Majesteet kuninganna Imbi, Arvi Heinmaa, kuningriigi vardja Kaupo Vipp, Õie Väli, Tema Majesteet kuningas Kirill I, Lilli Vipp ning rahvale jagamiseks Torgu riigipirukat ehk sünnipäevatorti lahti lõikav Kaire Ley.

Sellele pildile on jäänud (vasakult) Heigo Kips, Aare Põld, Tema Majesteet kuninganna Imbi, Arvi Heinmaa, kuningriigi vardja Kaupo Vipp, Õie Väli, Tema Majesteet kuningas Kirill I, Lilli Vipp ning rahvale jagamiseks Torgu riigipirukat ehk sünnipäevatorti lahti lõikav Kaire Ley.

Novembris 2019, koos kuningas Kirill I kroonimise XXVII aastapäeva tähista-misega, sai Torgu Kuningriik viimase senipuudunud riikliku sümboli - oma riigihümni. Kohaliku muusiku Õie-Maria Tehu ehk Sepa Õie (1942–2019) poolt loodud kena rahvapärane lugu "Oo, Sörvemaa" oli aastaid sõrulaste suuremaid üritusi sisse juhatavaks ühislauluks, mitteametlikuks hümniks. Suvesörulasest helilooja Peeter Vähi komponeeris loole hümniliku orkestri-seade ning tänu 79 inimese rahalisele toetusele suudeti korraldada selle salvestamine tüüpilise riigihümni kujul orkestri Klaaspärlimäng Sinfonietta esituses.

Kuningriigi ametliku hümni salvestamine oktoobris 2019 Estonia teatri stuudios

Kuningriigi ametliku hümni salvestamine oktoobris 2019 Estonia teatri stuudios

 

Tema Majesteet kuningas Kirill I lahkus meie hulgast ootamatult 2022 aasta 20. mai varahommikul, oma seitsmekümnendal eluaastal.

Kuigi tema tervis polnud juba pikemat aega eriti hea, oli tema lahkumine siiski ootamatu, ilma mingi eelneva erakorralise tervisehäireta või haiglas viibimisteta. Aga see läks just nii nagu ta ise oli alati soovinud - omas kodus, omas voodis, une pealt.

Kirilli ärasaatmine toimus 27. mail 2022 Pärnus. Seoses kuninga surma ja ärasaatmisega kuulutas kuningriik välja üheksa päevase üleriigilise leina.

Tema Majesteedi Kirill I lahkumise tõttu toimus kuningriigis 30. juunist kuni 19. juulini 2022 vanade viikingite eeskujul referendum, et oma langenud kuninga asemele uus valida (vt siit). Kuningriigi kantselei pakkus välja kaks nominenti, nagu oli esimese kuninga otsinguil, kuid iga hääletaja sai välja pakkuda omapoolse nominendi. Kokku esitati üheksa nime. 

 

Vastavalt üldreferendumi tulemustele palus 12. augustil, 2022 aastal Torgu rahvas Säärel oma uueks kuningaks asuma Kirill I vanemat poega Kristian Teiterit. Temale kogunes referendumil ära nimetatud üheksast isikust kõige rohkem hääli - 39%. Kristjan andis oma nõusoleku ning ta vannutati sealsamas ametisse kuninganimega KRISTIAN I.

Nõnda lasti sellest ajast ja kohast laiali sõnum kõigile meie sõpradele ning vaenlastele, et me kuningriigi tõrvik on edasi antud. Et algab uus ajastu ning uue kuninga toel kavatseb Sörvemaa endiselt seista selle eest, et eluvõima-lused meie vääriselupaigas ei hääbuks.

Igaüks eraldi suudame vähe ära teha. Üheskoos tegutsedes on vähe asju, mida me ära teha ei suuda.  

ELAGU KUNINGAS!                            ELAGU KUNINGRIIK!

Säärel, mõni hetk peale Tema Majesteedi Kristian I ametisse vannutamist. Kroonimispidustusi on oodata 2023 aasta alguses.

Säärel, mõni hetk peale Tema Majesteedi Kristian I ametisse vannutamist. Kroonimispidustusi on oodata 2023 aasta alguses.

 

Torgu Kuningriigi loomise 30. aasta-päeval avati lahkunud kuninga auks Jämaja kalmistul mälestuskivi ning istutati samasse tamm, mis sügisel kuninglikult purpurseks värvub.

Tänu omaste lahkele nõusolekule sai samasse sängitatud ka osake Kirill I põrmust, kuna ta juba oma eluajal oli saanud osakeseks Sörvemaa ajaloost ning olemusest.

Mälestuskivi püstitati Buxhoevedenite kabeli kõrvale sörve rahva annetuste toel ning see õnnistati sisse Jämaja kirikuõpetaja Anu Konksu poolt. Seega on sörulastel nüüd olemas koht, kus oma esimest kuningat mälestada ning kus ka tammepuul on ruumi kasvada. Mälestuskivi pakub eriti uhket vaate-pilti suvistel õhtupoolikutel, mil madal päike kuldse teksti hiilgama paneb.

Kirill I mälestuskivi õnnistati sisse 13. augustil, 2022 aastal

Kirill I mälestuskivi õnnistati sisse 13. augustil, 2022 aastal

Tema Majesteet Kristian I Torgu Kuningriigi XXX sünnipäevapeol Popil, koos Anseküla

Tema Majesteet Kristian I Torgu Kuningriigi XXX sünnipäevapeol Popil, koos Anseküla "Ammukeri" tubli laulurahvaga (13. aug 2022)