Pühapäeval, 13.11.22 toimus Salme Rahvamajas Lääne-Saaremaa rannarahva kokkusaamine, kus asutati MTÜ, mille siht on kohalike huvide kaitse tuuletööstuspargi planeerimise juures. Lähiajal (kui MTÜ registrisse kantud) saavad huvilised sealkaudu infot ja võimaluse ühineda. 

Hiiglaslik meretuule-tööstuspark Saaremaa ja Sõrvemaa kõrvale?

Saare- ja Sõrvemaast läände plaanitakse maailma suurimat mere-elektrituulikute tööstusparki, mis ulatuks põhja-lõuna suunal Vilsandist Kura kurguni ning lääne suunas ruumivahemikku 11 kuni 50 km Saaremaa läänekaldast. Kokku on tuuletööstus-parkidele reserveeritud ca 1700 km2 merealasid.

Planeeringus on jutt tuulikuist kõrgusega kuni 300 m rootorite diameetriga kuni 250 m, (võrdluseks - Sääre tuletorni kõrgus on 52 m; Tallinna teletorn 314 m, sh vaateplatvormi-resto kõrgus on 170 m). Tuulikute vähimaks omavaheliseks kauguseks (madalamate tuulikute korral) on pakutud 800 m, mille puhul mahutaks 1700 km2 lausa ca 1000 tuulikut. Hõredamalt paiknevaid 300 m kõrguseid tuulikuid mahuks ca 500 tk. Planeeringus tööstus-pargile ette nähtud kaugus Sõrve- ja Saaremaa läänerannikust on vaid 6 meremiili (ca 11 km).

Kokku on tuuleparkide nimivõimuseks kavandatud ca 7 GW (ja väidetavalt on arendajad juba esitanud tuulikute ehitamiseks taotlusi ca 13 GW ulatuses!). Võrdluseks - Eestimaal on praegu kõiki erinevaid elektritootmise seadmeid nimivõimsusega kokku umbes 2 GW. Eesti senise ajaloo hetketarbimise võimsusmaksimum on 1,6 GW. Tänase maailma suurima meretuulepargi Hornsea nimi-võimsus on siiaplaanitust 5 korda väiksem (1,4 GW) ning selle kaugus Inglismaa idarannikust on kümme korda suurem (120 km). 

Planeeritud on elektrituulikute tööstusparkide alla kokku ca 1700 km2. Võrdluseks on kogu Saaremaa pindala ca 2700 km2

Kokku on merre elektrituulikute tööstusparkide alla planeeritud umbes 1700 km2. Võrdluseks - Saaremaa pindala ca 2700 km2

Päevane ja öine vaade, nagu see võiks avaneda 6 meremiili kaugusele plaanitud 300 m kõrgustele tuulikutele Sõrves, Türju rannas

Vastuseta küsimusi ...

1. Milleks planeerida väikesesse Eestisse maailma suurimat tuuleparki? Miks sättida see Saaremaa ajaloolisele kalapüügialale, otse Natura-ala piirile, vaid 11 km kaugusele rannast? Kui kaugele rannikust võib suuri tuuleparke rajada teistes Euroopa riikides? Kas koos ranna muutmisega hiigeltööstuspargiks loobutakse ka Lääne-Saaremaa senisest rollist loodusturismi ja puhkuse piirkonnana? Kas Saaremaa lääneranniku elanikud ja ettevõtjad peaksid oma tulevikku planeerides arvestama, et toimub kannapööre Saaremaa senistes tulevikuplaanides. Elame me siis juba lähitulevikus turismi ja puhkepiirkonna asemel hoopis tööstuspargis? 

2. Planeeritud tuuleparkide puhul on kõneldud nimivõimsusest umbes 7 GW. Praegu on Eestimaa kõigi erinevate elektritootmis-seadmete võimsus kokku ca 2 GW ja Eesti hetketarbimise ajalooline maksimum ca 1,6 GW. Kes siis saavad tegelikult olema selles tööstuspargis toodetava elektri tarbijad? Ja kes sama grandioossena Liivi lahte planeeritud tuule-tööstuste tarbijad? Miks ei rajata seda elektritootmist selle tarbija juurde? On`s see uus-kolonialism?

3. Planeeringuga seoses uuriti kavandatava tööstuspargi võimalikku mõju lindudele ja mereelustikule. Inimeste tervisega seoses on uuringus märgitud, et „…tuuleparkide alad on planeeritud maismaast ja püsiasustusega saartest vähemalt 10 km kaugusele, mis hoiab ära müra, varjutuse ja infraheli, millega võivad kaasneda tervisemõjud…“ (vt planeeringu eskiislahenduse seletuskiri lk 43). Millistel uuringutel põhineb veendumus, et 500 kuni 1000 tuuliku kumulatiivne ja resoneeriv müra (kas kuuldava heli või inimkõrvale kuuldamatu infraheli sagedustel) ei kahjusta vaid 11 km kaugusel elavate inimeste tervist? Näiteks väidab Soome parlamendi jaoks koostatud teadustöö, et inimtervist kahjustav infraheli (0,75 - 3 Hz) levib vähemalt 40 km kaugusele isegi neist tuuleparkidest, mis on siia plaanitust kümneid kordi väiksemad. Kuuldamatu infraheli mõjud tekitavad kohalikel pidevat kuminat kõrvus, südame arütmiat, migreeni, iiveldust, vererõhu tõusu, unehäireid, tasakaaluhäireid jms terviserikkeid. On ka uuringuid, kus tuulikute infraheli levipiiriks on mõõdetud ca 90 km. Ja paistab et näiteks Inglismaal ongi sellega tõesti arvestatud. Kas Eestis on leitud, et kahjulikud mõjud saarlaste ning sörulaste tervisele võiksid selguda ka alles peale tuulikute rajamist, nö inimkatsete käigus? On`s see genotsiid?

4. Kelle loodetav kasum on siis tähtsam, kui kõik need kahjud, mis tekivad kohalikele totaalse visuaalse reostusega, kohaliku traditsioonilise majanduse, kalanduse ja turismi võimatuks muutmisega, siinsete kinnisvarade väärtuse kadumisega, kohalike elanike tervise ja inimväärsete elutingimuste hävita-misega? Kas rohepöörde-juttude varjus looduskeskkonna lammutamist kasumite nimel ei tule tegelikult otsekohesema nimega nimetada? On`s see ehk inimvaenulik rohepesu?

Küsimusi on kogunenud veel. Aga on ilmselge, et selle hiigelplaani puhul varjab end rohepöörde sildi taha tegevus, mille õigeks nimeks ongi rohepesu. See toimub mitte Eesti rahva vaid ulgumaiste hiigelfirmade kasumite huvides. Poleks ime, kui vallale või meile endile kodude hülgamise eest ka mõni värskelt trükitud euro pakutaks. Ärgem siis laskem end taas oma esiisade maadelt, Lääne-Saaremaa randadelt minema kupatada, nagu see näiteks Sõrvemaa elanikega ajaloos varemgi juhtunud on.

Vaade 11 km kauguselt: Tallinna teletorni kogukõrguseks on 314m (vaateplatvorm 170m) ja Saaremaa lääneranda plaanitaval tuule-tööstusel 300m

Vaade 11 km kauguselt: Tallinna teletorni kogukõrguseks on 314m (vaateplatvorm 170m) ja Saaremaa lääneranda plaanitaval tuule-tööstusel 300m

Mereplaneeringu kaarti vaadates on ilmselga, et ettevõtmiste loogistiliseks keskuseks on parim koht sobiva sadama-, raudtee- ja maanteeühendusega Venspils. Samas asub lähim 330 kV elektriülekande liin ja koht 2023 ehitatavale sünkroonkompensaatorile - mis oleks täiesti ebaloogiline tupik-asukoht juhul kui tuuleparkide toodetavat elektrit ei oleks plaanis just sealtkaudu maale tuua

Mereplaneeringu kaarti vaadates on ilmselga, et ettevõtmiste loogistiliseks keskuseks on parim koht sobiva sadama-, raudtee- ja maanteeühendusega Venspils. Samas asub lähim 330 kV elektriülekande liin ja koht 2023 ehitatavale sünkroonkompensaatorile - mis oleks täiesti ebaloogiline tupik-asukoht juhul kui tuuleparkide toodetavat elektrit ei oleks plaanis just sealtkaudu maale tuua

Infot Läänemerre plaanitud mega-tuuletööstustest (NB! jooksvalt täiendatav):

*Eesti merealade planeeringu dokumendid - https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud

*Planeeritavate tööstusparkide naabrid omavahel -   videosalvestus kohtumisest Sõrves, Säärel, 22.01.2022. on vaadatav siin: https://www.youtube.com/watch?v=eHD7BEDBhTs       Video ajakava-          1) Ettekanded:    0:20 Kaupo Vipp – Sissejuhatuseks;   26:32 Arnoud Berghuis – Eesti mereplaneeringud EU õiguse vaates;   41:05 Mart Undrest – Eesti Kalurite Liidu seisukohtadest1:18:28 Paap Kõlar – MTÜ Hiiu Tuul kogemustest;   2:04:20 Anti Kukkela – Tuulegeneraatorite tervisemõjudest   2) Sõnavõtud:     2:34:10 Mihkel Undrest;    2:42:13 Leo Filippov;     2:48:24 Vahur Kraft;    2:52:19 Leevi Naagel;    2:56:13 Nalmond Meri;    2:57:35 Lea Lai;   3:00:33 Madis Kallas;   3:06:22 Kristjan Moora;    3:12:19 lõpusõnad

* sotsiaalmeedias kohtumise järel infovahetuseks loodud avalik FB-grupp "Megatuuletööstus Läänemerre?": https://www.facebook.com/groups/1563280704064522

Samast kohtumisest meedias - ETV AK:  https://www.err.ee/1608475580/sorulastele-teevad-muret-meretuulepargi-rajamise-plaanid Saarte Hääl: https://saartehaal.postimees.ee/7436991/sorulastele-teevad-muret-meretuulepargi-rajamise-plaanid  *  Delfi Ärileht: https://arileht.delfi.ee/artikkel/95730751/fotod-saaremaa-rannikule-planeeritakse-hiiglaslikku-meretuuleparki-kohalik-kogukond-mures-voimaliku-moju-parast  * KadiRaadio: https://kadi.ee/jarelkuulamine/kulavahelood-29-01-2022/  * AK nädal: https://www.err.ee/1608483269/sorulased-on-hiiglasliku-meretuulepargi-vastu * ETV saade UV-faktor samal teemal: https://etv.err.ee/1608472799/uv-faktor

*Väga informatiivne on esitatud ettepanekute ja Rahandusministeeriumi seisukohtade koondtabel, mis on leitav siit:  https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/msp_2021-09_ettepanekute_koondtabel.pdf

*25.11.2021 toimunud riigi merealade planeeringu tutvustuse videosalvestus - https://www.youtube.com/watch?v=wUvKcEswNV8.

*25.11.2021 toimunud Saare maakonna arengukonverentsi videosalvestus, kus samuti esiplaanil tuule-energeetika - salvestus

*Saaremaa meretuuleparkide ametlikud visualisatsioonid: https://www.sasak.ee/est/uuringud-analuusid/saaremaa-meretuuleparkide-visualisatsioonid-detsember-2021

*Eleringi kiri Saare-Liivi meretuulepargi võrguühenduste tehnotingimustest: https://drive.google.com/file/d/1Xt1Cyj45sUnlSHTsxeGuI_i-MIPar3bX/view?usp=sharing

*Häädemeeste rahva tuuletööstuse teemaline kiri presidendile: https://drive.google.com/file/d/1wNvjgFNyKs4mFLge8fre0u_JVFNSHgrv/view?usp=sharing

*temaatilise infovahetusega www-lehti: https://www.facebook.com/groups/1563280704064522  ; https://www.facebook.com/groups/tuugenid/ ; https://www.facebook.com/groups/121770069998061/https://www.facebook.com/groups/342685526831361; https://www.eitapjatuulikutele.eu/; https://www.facebook.com/groups/1591217667720262/permalink/2313918692116819

 

Planeeringuga seostuvat:

1) kaks päeva (NB!) enne planeeringu avalikusele tutvustamist selline uudis: https://majandus.postimees.ee/7391808/uuring-enamus-eesti-elanikest-toetab-meretuuleparkide-rajamist

2) pahad looduskaitsjad: https://epl.delfi.ee/artikkel/95275827/kui-leiti-rohi-inimeste-tuuliku-umbusu-leevendamiseks-uritas-rohepooret-seisata-looduskaitse

3) kohalike huvidest: https://www.err.ee/1608403010/maris-lauri-tombas-tuulikute-talumistasu-plaanile-pidurit

4) ärihuvidest: https://saartehaal.postimees.ee/7397933/saaremaa-voimalused-avameretoostuses

5) Saaremaa valla (ametlikud?) ootused: artikkel SH-s

Rohe- või rahapööre: artikkel Postimehes

Energeetikaprobleemide üldisemast taustast Eesti Rooma Klubi avalike ettekannete sarjas: https://www.youtube.com/watch?v=Lia3f4s6928

Taastuvenergia ei taga senise tarbimispeo jätku: ettekanne

 

Saarlastele eluliselt olulist infot tuuleparkide teemal:

*Raamat tuulikute läheduses elavate inimeste kaebustest ja infra-akustilistest haigustest - tutvustus: https://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/Tuulegeneraator.pdf ja raamatu eestikeelne tõlge: https://www.windturbinesyndrome.com/img/WTS-estonian.pdf

*Ülevaade infraheli genereerimisest elektrituulikutega - Saksamaal ja Rootsis tehtud uuringute esitlus Soome parlamendile: https://www.eduskunta.fi/FI/vaski/JulkaisuMetatieto/Documents/EDK-2018-AK-217416.pdf

Artikkel visuaalsest reostusest

Vastusartikkel eelmisele

Olukorrast Pärnu, Häädemeeste ja Kihnu kandis

https://arvamus.postimees.ee/7242689/andrus-karnau-liivi-lahe-tuulepark-ootab-valitsuste-rahalubadust

https://pealinn.ee/2022/01/20/energeetik-vaike-eesti-on-elektriborsi-kaudu-euroopale-rahapump/

Skeem kõrguste hindamiseks    (originaalfoto autor Helle Allik, kaardiväljavõte koos mõõtevahemaaga maaameti kaardiserverist)

Skeem kõrguste hindamiseks (originaalfoto autor Helle Allik, kaardiväljavõte koos mõõtevahemaaga maaameti kaardiserverist)

Vaade 314 meetri kõrgusele Pirita teletornile 9 km kauguselt Paljassaarelt (NB! vaateplatvormi kõrgus on 170 m), all kaardiväljavõte koos mõõtevahemaaga maaameti kaardiserverist

Vaade 314 meetri kõrgusele Pirita teletornile 9 km kauguselt Paljassaarelt (NB! vaateplatvormi kõrgus on 170 m), all kaardiväljavõte koos mõõtevahemaaga maaameti kaardiserverist

Pärnu kandi omavalitsusjuhtide kiri

Mais 2021 avaldati Häädemeeste valla ajalehes "Liiviranna" Pärnu kandi omavalitsusjuhtide kiri Eesti peaministrile seoses meretuuleparkide planeerimise senise käiguga (vt lk 3 siit: www-leht). Selle kirja viimastes veergudes on tõstatatud täiesti universaalsed küsimused.

Pärnu Postimehes ilmus 24.11.21 selline jutuke

Tuuleenergeetika tõotab suvepealinlastele rikkust: "Tuuleenergeeti­kute prognoo­si kohaselt ­vajatakse Eestis rajatavatesse meretuuleparkidesse ainuüksi hooldustehnikuid 500 - 700. Vähemalt 30 aastaks peaks tööd jaguma projektijuhtidele, logistikuile, transporditöölistele, väikelaevajuhtidele, sadama-personalile, maju­tuse ja toitlustuse pakkujatele. Suur osa neist töökohtadest tuleks tänu Liivi mere-tuulepargile Pärnumaale. Tuleval kevadel peaks selguma, kas hooldustehnikute ja projekti-juhtide väljaõpet hakatakse korraldama Pärnus. Eelmisel nädalal kohtusid Tartu ülikooli Pärnu kolledžis Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni, tuule-energia sektori ettevõtete ning Pärnu kutse- ja kõrgkoolide esindajad. Tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuhi Terje Talve sõnutsi jäid kõlama selge visioon ja laiahaardelised plaanid. Kohtumise siht oli välja selgitada, kas meretuuleparkide töötajaid tuleks asuda koolitama Pärnus. “Pärnakad olid natuke edumeelsemad, kui me julgesime ­oodata,” avaldas Talv. “Äärmiselt positiivne kogemus.” jne...

Reaalsusele ollakse selgelt lähemal siin artiklis: https://saartehaal.postimees.ee/7404273/et-ei-korduks-tahtsime-parimat-aga-saime 


Ülalpool mereplaneeringu kaarti vaadates on selge et ettevõtmise loogiliseks keskuseks on parim koht sobivate sadama-, raudtee- ning maantee-ühendustega Venspils. 

Muidugi tulevad õppinud kaadrid tuulikute paigalduseks ja ka hooldustööde spetsialistid tegelikult välisriikidest. Mingid osad lihtsamate hooldustööde teostajaist koolitatakse lõpuks ehk ka kohapeal välja. Aga selle Pärnu Postimehe artikli ülikaunis jutt hiiglaslikust kohalikust tööhõivest on lugejaid eksitav pullikaka.

Muidugi tulevad õppinud kaadrid tuulikute paigalduseks ja ka hooldustööde spetsialistid tegelikult välisriikidest. Mingid osad lihtsamate hooldustööde teostajaist koolitatakse lõpuks ehk ka kohapeal välja. Aga selle Pärnu Postimehe artikli ülikaunis jutt hiiglaslikust kohalikust tööhõivest on lugejaid eksitav pullikaka.

Seni suurimad seeriatootmises tuugenid. Siin on plaan suurem,

Seni suurimad seeriatootmises tuugenid. Siin on plaan suurem,

st taoliste 12 - 14 MW tuulikute asemel lausa 20 MW või enam

st taoliste 12 - 14 MW tuulikute asemel lausa 20 MW või enam

Räägitakse 300 m ja koguni 400 m kõrguste hiidtuugenite rajamise võimalusest.

Räägitakse 300 m ja koguni 400 m kõrguste hiidtuugenite rajamise võimalusest.

Seni vaid teoreetilise suurusega 400 m kõrguse tuugeni illustreeriv võrdluspilt ajalehest Äripäev

Seni vaid teoreetilise suurusega 400 m kõrguse tuugeni illustreeriv võrdluspilt ajalehest Äripäev

Palju on juttu meretuulikute müra (sh ka infraheli) mõjust näiteks kaladele (siin artikkel Postimehest 19.02.2022), aga väga harva on jutuks infraheli hävitav mõju inimeste tervisele. Vaata selle kohta ülaltpoolt (punasega märgitud tekstid -

Palju on juttu meretuulikute müra (sh ka infraheli) mõjust näiteks kaladele (siin artikkel Postimehest 19.02.2022), aga väga harva on jutuks infraheli hävitav mõju inimeste tervisele. Vaata selle kohta ülaltpoolt (punasega märgitud tekstid - "Saarlastele eluliselt olulist infot tuuleparkide teemal")

Wind-Turbine-Park-In-The-Netherlands-20km   /   Ilmavõrgust leitud vaade Hollandi mererannalt, väidetavalt ca 20 km kaugusel asuvale tuulepargile (ilmselt väiksema suurusega tuugenid, kui on siia planeeritud). Sellise pildi pealt on muidugi üliraske mastaape hinnata. Sörulastele saab siiski hästi tuntud orjentiiriks olla vaade Kuramaa rannale Sääre tipust. Kuramaa jääb ca 30 km kaugusele ja sealse rannavalli maksimumkõrgus on ca 20 m. Kui lisada sellele rannamändide kõrgusena veel kuni 30 m, siis saaksime Säärelt nähtavaks Kuramaa ranna kõrguseks umbes 50 m. Nii saab sellega (ca 50 m kõrgust ca 30 km kaugusel) võrreldes enam-vähem ette kujutada vaadet kuus korda kõrgemale ning kolm korda lähemal asuvale tuugenite parvele (üle 300 m kõrgust 10 km kaugusel). Kuis tundub? Suurim mure seoses hiigeltuulepargiga ei seostu siiski mitte visuaalse reostusega, vaid mitmesaja tuuliku poolt genereeritava ning omavahel resoneeruva madalsagedusliku müraga (nagu randlastele kohati tuttav laevamootorite müra). Ja lisaks muidugi kalandus.

Wind-Turbine-Park-In-The-Netherlands-20km / Ilmavõrgust leitud vaade Hollandi mererannalt, väidetavalt ca 20 km kaugusel asuvale tuulepargile (ilmselt väiksema suurusega tuugenid, kui on siia planeeritud). Sellise pildi pealt on muidugi üliraske mastaape hinnata. Sörulastele saab siiski hästi tuntud orjentiiriks olla vaade Kuramaa rannale Sääre tipust. Kuramaa jääb ca 30 km kaugusele ja sealse rannavalli maksimumkõrgus on ca 20 m. Kui lisada sellele rannamändide kõrgusena veel kuni 30 m, siis saaksime Säärelt nähtavaks Kuramaa ranna kõrguseks umbes 50 m. Nii saab sellega (ca 50 m kõrgust ca 30 km kaugusel) võrreldes enam-vähem ette kujutada vaadet kuus korda kõrgemale ning kolm korda lähemal asuvale tuugenite parvele (üle 300 m kõrgust 10 km kaugusel). Kuis tundub? Suurim mure seoses hiigeltuulepargiga ei seostu siiski mitte visuaalse reostusega, vaid mitmesaja tuuliku poolt genereeritava ning omavahel resoneeruva madalsagedusliku müraga (nagu randlastele kohati tuttav laevamootorite müra). Ja lisaks muidugi kalandus.